Depressiooni peetakse töövõimetuse teiseks põhjuseks maailmas, teab ka taimetark Maret Makko ja kirjutab omapoolsed viited, kuidas selle üha kasvava probleemiga parimal võimalikul moel toime tulla.
Depressioonis oleval inimesel on tõsised raskused nii tööl, kui õpingutes, suhtluses, kodus. Pideva negatiivse tundefooniga kaasnevad negatiivsed mõtted, kõike nähakse mustades toonides. Depressioon võib varieeruda üldisest kurbusest kuni intensiivse ja isegi enesetapumõteteni viiva vaimse häireni. Seda seisundit on raske inimesel ise kirjeldada ja ka raske teistel mõista. Depressioon ei möödu niisama lihtsalt üleöö, nagu ta ka ei tule üleöö Arvatakse, et keegi ei mõista meid, et meid häbistatakse igal sammul ja iga teo ja sõna pärast. Depressioon muudab elu dramaatiliselt. Pole mõtet inimesele öelda, et „ära end haletse ja võta end kokku“. See on väga karm seisund. Töökoht, suhted, pere – see haigus muudab kõike.
Depressiooni ei tuntagi tavaliselt ära ja arvatakse midagi muud endal viga olevat. Depressiooni füüsilised sümptomid võivad kaasneda ka teiste hädadega – põhjendamatu ärevus, iiveldus, seedehäired, peavalu, vaevused ja valud lihastes ja liigestes. Miski ei valmista rõõmu, midagi ei taha teha, naudingud puuduvad. Rõõmugi ei tunta nagu varem sõpradest, hobidest või kallimaga suhtlemisest. See pole nõrkus, vaid haigusliku raskusega kurvameelsus, mida inimene on endale ise esile kutsunud.
Kui sul on juba kuu aja jooksul püsinud meeleolu langus, väsimus, huvide ja elurõõmu kadumine, siis võiks kahtlustada, et on tegemist depressiooniga. Depressioonil ei olegi ühest põhjust, kuid kuna inimene seda tunneb, on selle aluseks alati negatiivsus sinu emotsioonides. Seda võib alal hoida pidev stress ja lahendamata probleemid. Teadvustamata ja ravimata jäänud depressioon võib viia meie elu laostumiseni. Kui see seisund püsib pikalt, siis organismis tekivad lõpuks pöördumatud muutused. Seega tuleks rääkida sellest kas oma lähedastega või pöörduda abi saamiseks usaldusväärse tohtri poole. Ärgem siis unustagem tõsiasja, et depressioon on täiesti ravitav.
Kõige tähtsam on inimese otsus vabaneda
Depressioonis inimest on võimalik aidata, kuid siinkohal on väga oluline arusaamine vaimsest haigusest, mille ravi on väga individuaalne, sest igale ühele töötab ravi erinevalt. Olenevalt sellest, kui raske depressioon on, piisab vahel ainult ravimtaimedest ja elustiilimuutustest. Krooniline depressioon vajab tõsisemat sekkumist, kuid sedagi on võimalik parandada ise, sammhaaval. Depressiooni seisundis inimesele on kõige väiksemadki tegevused suured katsumused: voodist tõusmine, pesemine, riietumine vms. See on energia puudumine, mis teebki kõik väga raskeks, isegi näiteks naermise. Igapäevane rutiine liikumine on juba sellisele inimesele suur saavutus.
Tavameditsiini põhilisteks ravimeetoditeks on ravimid, mida määrab siis raviarst ja ka psühhoteraapia. Ravi käigus on olulisel kohal i
gapäevane distsipliin ning regulaarne täisväärtuslik toit. Eelkõige aga tuleb inimesel endal tunnistada oma probleem ja otsustada kindlalt sellest vabaneda. Depressioon on kindlalt ravitav! Raskusastmelt siis olenevalt, kas medikamentidega, ravimtaimedega koos toitumise ja elustiilimuutusega või kõik kombineeritult koos.
Ravimid aitavad depressiooni all kannatajal kahtlemata ennast paremini tunda, kuid seda teevad ka teised vahendid. Õigesti toitudes ja suurendades samas ka keha füüsilist aktiivsust, saades rohkem päikest, liikudes värskes õhus, on võimalik mõjutada oma meeleolu ja saada jagu nii oma depressioonist isegi kergemal juhul ilma keemiliste ravimiteta (antidepressandid jne.). Regulaarne kehaline koormus suurendab endorfiinide hulka ajus ning on tõhus vahend depressiooni vastu. Kehaline koormus aitab vaimset tervist parandada ja vähendab kordi depressiooni tekkimise riski ning leevendab juba kujunenud sümptomeid.
Toidu ja taimedega depressiooni vastu
Toidu mõju meeleoluhäirete puhul on suur. Selleks tuleks alustuseks menüüst eemaldada tugevalt töödeldud toidud ja joogid, milles sisalduvad ebatervislikud koostisained mõjutavad keha üldist tasakaalu ja ka meeleolu. Keha ja meeleolu seisundit jälgides on võimalik välistada menüüst potensiaalsed varjatud allergiat või toidutalumatust tekitavad ained. Samas on mõistlik oma toidusedelisse lisada mõningad toidud ja toitained millel on depressiooni vastane toime. Ka paljud taimed omavad inimese biokeemiat ja neurotransmittereid mõjutavaid omadusi, mis aitab kergemal juhul depressiooniga võidelda ja raskemal juhul medikamentoosset ravi toetada, varustades keha vajalike ainetega. Õiged toidud ja taimed aitavad leevendada ka depressiooni sümptomeid ,nagu kurbus, isutus, unetus.
Toitained ja kasutatavad taimed võiksid kindlasti olla ökoloogiliselt puhtad ja mahedad tooted. Rikkalikult võiks kasutada näiteks:
1) Vabalt kasvanud kalkuni liha,mis sisaldab rohkelt amiinohapet trüptofaani, mis paneb meie keha tootma “õnnehormooni” serotoniini.
2) Rasvane kala: tuunikala, lõhe, makrell. Need sisaldavad omega 3-rasvhappeid, mis mõjutavad positiivselt aju tööd. Kuna aga kalade puhul on suur tõenäosus,et nad on reostunud liialt raskemetallidega, siis võiks kala söömisega piiri pidada ja rohkem kasutada omega 3 sisaldavaid taimseid tooteid, nagu lina-, chia-, tudra-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiõli.
3) Pähklid ja seemned, nendes sisaldub rohkelt ülivajalikku magneesiumi, mis parandab tuju, suurendab keha energiataset ja ka serotoniini tootmist ajus. Samuti leidub neis tervislikke rasvu, mis aitavad üldist tervist toetada ja veresuhkrut stabiliseerida. Ei puudu ka L-trüptofaan, see asendamatu amiinohape, mis aitab taas organismis moodustada serotoniini, reguleerides nii meeleolu, vähendades stressi, tõstes tuju, aidates lõõgastuda ja andes kosutava une. Parimad krõbistamiseks oleks kõrvitsaseemned, seesamiseemned, päevalilleseemned, spiruliina ja brasiilia pähklid.
4) Vabapidamisel lindude munad on väga toitainete rikkad. Munakollases sisaldub ohtralt B-grupi vitamiine, millel on kliiniliselt tõestatud depressiooni sümtomeid leevendav toime, kuna nad parandavad närvirakkude tööd. Kui aga meie närvirakud töötavad hästi, siis me tunneme ka end hästi.
5) Saffran on vürts, mida saadakse saffranikrookuste õitest. Temalgi on depressiooni vastu terapeutiline toime, ehk ta on looduslik antidepressat.
6) Kurkum kuulub samuti looduslike antidepressantide ritta. See erakordne vürts on samuti hea depressiooni ennetaja.
7) Roheline tee soodustab aju-ja südametööd mõjutades nii meeleolu tõusu. Sisaldab aminohapet, mis aitab kaasa aju alfa-lainete tekkele, mis on rahustavad ja tähelepanu parandavad.
8) Naistepuna on samuti looduslik antidepressant, ainult ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta.Tõstab samuti meeleolu vähendades ajus kortisooli taset.
9) Goji(e. harilik taralõng)- marjad parandavad üldist enesetunnet ja tervist. Need sisaldavad kõiki kehale vajalikke asendamatuid amiinohappeid ja mineraale.
10) Veiste-südamerohi on kasutusel südamehaiguste ennetusel. See on samuti rahustav, põletikuvastane, kõrge vererõhu vastu, ka ärevuse-ja unehäire
te raviks.
11) Roosilõhnaline kuldjuur, zenzenn, palderjan, muskaatpähkel, lõvilakk, rosmariin-nemadki annavad jõudu ennetada ja võidelda depressiooniga.
Ka mineraalainete puudus kehas, lisaks magneesiumile ka tsingi puudust seostatakse depressiooniga, halva mälu ja madala immuunsusega. Tsingi allikad on mereannid, liha, täisteratooted, kaunviljad, seemned, idud, maks ja munad.
Eelnevast lähtub,kui palju tegelikult me võime ise enda tervise heaks ära teha. Tuleks lihtsalt vaadata reaalselt ja ausalt üle oma igapäevane toidulaud, oma igapäevased harjumused ja mentaalsed tõekspidamised. Kõik see on meie enda võimuses muuta. Keegi teine ei saa ju seda meie eest ära teha! Olgem siis ikka ise oma tervise ja õnne sepad.
Depressioon on ennekõike emotsionaalne seisund. Seepärast soovitab taimetark Maret Makko kõigil, kel võib olla alust kahtlustada endal depressiooni, lugeda Ingvar Villido uut raamatut “Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus”. Sealt leiab hulga abistavaid viiteid meeleoluhäiretest vabanemiseks.
