Tervis on meeleseisund

Kevad käes ja pikast talvest toibudes tahaks tervist turgutada. Kuidas seda kõige õigem teha oleks?

Heliseb uksekell. Mida sa teed? Kas jooksed tagaukse kaudu oma maja kõige targema inimese juurde ja küsid: “Mida ma nüüd teen?” Tema annab sulle häirija vaigistamiseks näpitstangid. Lähed koju ja lõikad kuulekalt kellajuhtme katki. Helin lakkab. Probleemi ei näi enam olevat. Teed sa tavaliselt nii? Uksekellaga kindlasti mitte, kuid oma tervisega küll.

Valu pole haigus

Valu on signal. Täpselt nagu uksekell. Seda signaali saades söötab enamik meist diplomeeritud asjatundja ehk arsti juurde. Saab temalt enamasti retsepti ostmaks valu vaigistavaid tablette. Ehk siis tangid kellajuhtme läbi lõikamiseks. Valu põhjus nagu ka see, kes teie ukse taga kella andis, ei kao juhet läbi lõigates. Ta hakkab prõmmima uksele, kolistama akende taga, ootab, millal sa ise ukse avad. Ta tahtis sulle ju ainult teada anda, et su trepikoda põleb. Nüüd oled uksekella helinast lahti, kuid ilmselt peatselt oma trepikojast ilma.

Enamasti näeme oma tervist teisiti. Kuskilt väljast tulevad meile teenimatult ja meist sõltumata haigused, mida peame mingi nipiga terveks ravima. Me ei uuri oma valude tegelikke põhjusi, ei ava ust, et näha, kes tegelikult kella andis ja miks. Arsti juurde minnes tunneb spetsialist ära bioloogilise sümptomi, suudab leida keemilise vahendi meditsiini tootearsenalist ja annab sulle su sümptomi kõrvaldamiseks kiireima välise mõjutaja. Kuid kas sa sellest ka tegelikult terveks saad?

Probleem ei ole haigus

Nagu öeldud, on valu signaal. Iga valu. Olgu siis vaimne või füüsiline. Signaal, mis annab teada, et miski kuskil on teie elus tasakaalust väljas. Signaal, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu probleemile. Signaal ei ole probleem. Selle pärast ka signaali vaigistades probleem ei kao, ta vaid vahetab asukohta. Niisiis tuleks alustada probleemi teadvustamisest. Ka probleem ei ole haigus. Haigus on juba probleemi väga sügavale arenenud väljendus. Niisiis. Valu pole probleem. Haigus pole probleem. Kus on siis probleem? Kus ikka probleemid on – sinu mõtetes. Kui sa probleemile ei mõtle, siis sul probleemi pole. Aga kui sa probleemile mõtlemise lihtsalt millelegi mule mõtlemisega asendad, siis problem ei kao. Haiguse kohta nii enam kahjuks öelda ei saa.

Mis teeb valuliku esmasignaali andnud probleemist väljakujunenud haiguse? Lihtne on seda vaadata hambavalu näitel. Esmakordselt hammas pisut tuikab või on tundlik külmale-kuumale. 90% inimesi selle peale kohe hambaarsti juurde ei söösta. Tõenäoselt ka ei loobu suhtkru ja seda sisaldavate toitude söömisest. Nagu häiriv mõte “kirjutatakse üle” meeldivama mõttega, nii ka väiksem ebameldivus vaigistatakse kiirelt – kasvõi väikse tabletiga. Seega areneb probleemikolle edasi ja muutub ühel hetkel silmipimestavaks valuks, millele sa lihtsalt pead reageerima. Nüüd tulevad juba süstid – muidu ei pääse ju valutavale hambale ligi – ja tangid. Aga mõistes probleemi seimese signaali puhul oleks hammas alles.

Esmane ja peamine ravim

Tuhandeid aastaid on inimesed elanud ilma tablettideta. Isegi apteegid olid vaid suuremates linnades ja neisse pöörduti kui tõesti häda juba härga kaevu ajamas oli. Mida tegi meie esivanem kui kuskil valu tundis? Läks ja leidis mingi taime, mida sõi-jõi. Ehk siis kõigi loodusrahvaste esimene ja peamine ravim on… toit. Toit hoiab meid kõiki elus. Toidu kaudu omastab meie organism kõik, mida tema tegevuseks vaja. Toit muundatake seedekulglas energiaks. Tervis pole aga muu, kui balansis energia. Kui su kehas on kõik energiad tasakaalus, siis tunned sa end hästi. Sul pole ühtki kohta, mis peaks sulle saatma hädasignaale. Niisis oled terve, kui su keha pole häiritud. Millest häire tekib? Keha ise on ometi tark, temas on olemas kõik, et taastoota kõiki võimalikke rakke, uuendada katkikriimustunud nahka, kasvatada kokku murdunud luid, asendada väljalangenud juukseid uutega. Kui me annme talle selleks kõigeks kõiki vajalikke komponente. Kuidas? Toiduga muidugi.

Asjata ei öelda “sa oled see, mida sa sööd”. Kui sööd seda, mida su keha ei vaja või ei omasta, kulutab keha hulga energiat nende ainete organismist väljutamiseks. Või ladustab liigsena kuhjuvat, kui sööd ühekülgselt. Midagi jääb üle, aga teisel pool võib midagi väga olulist puudu olla. Sööd küll, aga keha annab ikka signaali, et tahaks midagi veel. Sööd veel sedasama, kaal kasvab aga vajadus puuduoleva aine järele ei kao. Kui varud ületavad kulutatud energia, kannad seljas juba mitme aasta “ladu”, kuid mingeid keha olulisi ehituskive napib, juhtubki, et keha loomulik tasakaal läheb paigast ära. Kuskil tekib häire, millest keha püüab kohe sulle ka märku anda. Ent sina, kes sa pole õppinud oma keha kuulama, teed nii nagu sulle lapsena rägitud ja sööd või ei söö endiselt aineid, mida kas kehas puudu või koormavalt üle on. Puudujääva võtab keha millegi arvelt. Ta ei saa jäta sulle katkisele sõrmele nahka peale kasvatamata. Küll aga saab ta jätta osa sinusse tunginud võõrkehi-viiruseid tõrjumata. Sest tal pole selleks lihtsalt vajalikku energiat ega antikehade moodustamiseks piisavalt “ehituskive”. Viirused hakkavad paljunema ning käes ta ongi – gripp näiteks.

Meid ravib meie keha

Kohtasin vana indiaani teadmameest, kes õpetas taimedega ravimise kunsti, mida ta esivanemad Mehhikos olid kasutanud edukalt aastatuhendeid. “Ainus, mida ravim teeb, on see, et ta annab sulle jõudu,” ütles see tolteegi hõimu vanem. “Olgu siis tabletid või süstid – nad annavad kehale tugevust selleks, et keha saaks oma funktsioondega hakkama, jõuaks jälle tasakaalu seisundisse. Meid ravib meie keha, ravim vaid toetab teda, näiteks paneb magana, et keha saaks haigeid rakke uuendada. Seega on igasuguse ravi põhiprintsiip tugevdada organismi nii, et ta suudaks iseenda eest hoolitseda.”

Siin tuleb taas mängu toit. Süües läbimõeldult anname oma kehale kõik talle vajaliku. Kvaliteetne toiduvalik on kallis, kurdab nüüd kindlasti keegi. Mis aga on meile kõige kallim, mida väidetavalt isegi raha eest osta ei saa? Tervis loomulikult. Seega pigem söögem seda, mis kehale hea. Tabelttidele kuluv raha jääb alles.

“Tervis seisneb tasakaalus,” õpetas see tark indiaanlane. Sedasama on kinnitanud kõikide kultuuride targad, vaimsed liidrid ja tervendajad. Kuni meis pole tasakaalu pole me terved. Meie oma teadmamees Gunnar Aarmaa võttis selle kokku nii: “Tervis koosneb õigest toitumimset, õigest hingamisest ja õigest mõtlemisest.” Loogiline. Su mõtlemisest lähtuvad ju ka su toitumine ning isegi hingamine. Häirivad mõtted tekitavad sinus ärrituse, rahutuse, rahulolematuse tuned. Erutatult hingad teisiti kui rahulikult. Närviline sööb teisti kui rahulik. Oled söönud lohutuseks või selleks, et halba enesetunnet heaga asendada? Kas su keha sel hetkel üldse toitu vajas, seda sa muidugi temalt ei küsinud.

Olla terviklik ja tasakaalus tähendab mitte mõelda häirivaid mõtteid. See on ju tegelikult sinu enda otsustada, millele sa mõtled, kas pole? Vabastada endast tasakaalust välja viivad emotsioonid. Neid vabastades muide vabanevad ka kõiksugu ihad-himud, ka need, mille tõttu me sööme seda, mida me tegelikult ei vaja, mis meie keha kormab ja talle vajalikke aineid ei sisalda. Siis pole meil vaja dieete, kuna meie tark keha teab väga hästi, mida ta tegelikult vajab.

Mõeldes õigeid mõtteid mõtleme läbi selle, mida ja miks me teeme. Siis ei teki meie ellu probleeme, mis on ju vaid teadvustamata tegude tagajärjed.