Elame vabade valikute maailmas. Kuni me ust ei ava, on uks kinni. Kui aga ilmutame vaba tahet, öeldes “Armas maailm, näita minule, et mind armastatakse”, avame suletud värava. Seal taga on areng, kooskõla leidmine iseendaga, inimestevahelise läheduse mõistmine ja üksindustunde lõppemine. Arusaamine elust kui su enda valikust täidab sind nii, et sa ei muretse enam haiguste, vananemise või suhtedraamade pärast.
Armastuse kogemine, samuti nagu armastuse puudumine tekitavad hirmu. Hirm sünnib hüljatustundest, läheduse vähesusest. Inimene, kes ei tunne lähedust, elab ebakindluses. Hirm tapab elu ja loovuse, sest hirmu küüsis olles ei julge me teha vigu. Aga vaid vigu tehes ei käitu me õpitud stsenaariumite kohaselt. Einsteini sõnadega: “Suurim lollus on tehes nii nagu ikka loota uusi tulemusi.”
Armastuse kogemine on hirmutav, sest see nõuab meilt kõigi seni ehitatud enesekaitsesüsteemide eemaldamist. Seepärast on armastus sageli haavav, kuid mitte tappev. Mõistes, et haavad on vaid meis nagunii parandamist vajava pinnaletõusmine, oleme tänulikud iga suhte kui tervendava kogemuse eest. Hirm kaob, kui sukeldud avatud meelega ellu ja loobud vanadest kivistunud mõttemustritest. Usaldad maailma, sest tead, et ta annab sulle vaid seda, mida sa oma arenguks vajad. Igatsetu, mida teadsin asuvat väljaspool, on tegelikult mu sees kogu aeg olemas.
Kuulsin täna lugu vene õigusu pühakust, kes taevasse pääsedes tõsteti jumalale väga lähedal oleval aukohale. Pühak, kes oma elust suure osa ol
i olnud tavaline patune, ei saanud aru, miks talle nii suur au osaks langes, samas kui teised, eks terve elu patuta elanud, asusid “taevases hierarhias” märksa allpool. Ta küsis ja talle vastati: “Sest sa ei mõistnud kunagi oma elus kedagi hukka.”
Väga sügav lugu. Kui sa ei mõista kedagi hukka, siis tähendab, et sa mõistad. Mõistad teist tema endana. Hukka mõises mõistad sa ju teist enda väärtusprismade alusel, püüdmatagi aru saada, mis võis teises toimuda, et ta sulle häirival moel toimis.
Kui sa mõistad kõiki enda ümber, oled sa nendega kooskõlas. Olles inimestega enda ümber kooskõlas, oledki sa armastuses. Mis see armastus muu on, kui kõikehõlmav harmoonia. Seega, kui soovime oma ellu armastust, alustagem mõistmisest.
