Tavakujutelm ütleb, et karma on midagi esoteerilist, udust ja salapärast. Näiteks saatuslik karistus sinu poolt teadmata eelmiste elude pattude eest, mis elu segi lööb. No ei ole. Karma on midagi väga lihtsat, arusaadavat ja igas meie eluhetkes toimuvat. Karma seadust, millele kõigi meie elud alluvad, võib lausa nimetada elu põhiseaduseks. Vaat, et ainsaks loodusseaduseks, mis toimib alati kõigiga ja kõikjal. Eesti keeli sobib selle seaduse iseloomustamiseks vanasõna “mida külvad seda lõikad”. Ehk iga meie tegu omab tagajärge. Aga kõik, mida teeme on ju millegi varem tehtu tagajärg. Niisiis loome iga oma eluhetkega karmat ja karma loob selle kaudu igat meie eluhetke. Lihtne. Või ikkagi keeruline?
Inimene otsib elus kindlust, sest elu tundub ebakindel, kuna me ei suuda temas orienteeruda. Me ei halda kõiki elus ette tulevaid olukordi. Olukorrad tunduvad ellu tulevat mingite meist sõltumatute jõudude mõjul, mida siis üks nimetab saatuseks, teine juhuseks ja kolmas jumalaks. Siis sätimegi endale ümber toestavat kila-kola – ameteid, maju, autosid, raha, inimsuhteid, mida iganes – ja peame seda normaalseks. Kõigil teistel on ju ka niiimoodi. Märkamata, et oled ammu eksinud oma ümber kuhjatud kila-kola hulka. See kila-kola ongi su karma. Kõik, mis sind igapäevaselt ümbritseb. Eranditult kõik. Su elus pole midagi, mida sa sinna ise tekitanud poleks.
Põhjus tekitab tagajärge. Tagajärg muutub uueks põhjuseks järgmisele tagajärjele. Aga me ju tegutseme 24/7. Ei ole hetkegi, mil me mõtte, sõna, tunde või teoga midagi maailmas ei põhjustaks. Ega sellega tagajärgi ei looks. Niisiis toodame karmat 24/7, mitte ainult eriliste suurte ja vapustavate tegudega.
Kristalliseerunud karma on see, mida sa oma eluna tajud, kuid ei oska selles olevatest probleemidest kuidagi vabaneda. Keegi ei mäleta, mis tõi ta just selle portsu otsa. Muutujaid ehk põhjusi ja tagajärgi oleme sünnihetkest alates loonud nii palju, et meil pole õhemat aimugi, millise liblika tiivalöök, millises meie eluhetkes just selle taifiuunini viis, mis just praegu meie elu räsib. Ta nagu lihtsalt iseenesest tuli ja nii see kordub ja kordub.
Salapärane autopiloot
Kui paljud su elu teod on sinu poolt teadlikult valitud? Ehk teisiti küsides, kui suure osa oma päevast sa tead, mida ja miks sa täpselt teed? Mis tagajärgi põhjustavad su teod? Väga väikse, eksole? Enamasti sa lihtsalt reageerid otsekui kuskilt väljastpoolt ellu tulevatele olukordadele. Sinus töötab mingi salapärane autopiloot, mis teab, milliseid käitumismustreid mistahes elus ette tulevas olukorras kasutada, ilma et sa ise mõtlema peaksid, mida teha. Psühholoogid on inimkäitumist analüüsides leidnud, et ca 95% inimese tegudest on alateadvuse poolt juhitud. Ehk 95% sinu tegudest ei vali mitte sina vaid mingi sinusse salvestunud programm – alateadvus seda ju on, sinusse salvestunud mõtte- ja käitumismustrite kogum.
Samas elad sa oma elu ju 100% kõigist elus oldud hetkedest. Või siiski mitte? Tegutsed küll 100%, see on fakt. Aga kui 95% su tegudest on sinu poolt teadvustamata ehk lihtsalt juhtuvad sinuga, siis kui suur hulk tagajärgi, mida nende abil ellu lood on sinu poolt sinna teadlikult ja tahtlikult tekitatud? Sa teed oma elu ise teadmata, et sa seda teed. Kurb tõsiasi – selle pärast ta sul selline ongi. Nüüd ehk saad aru, miks asjad su elus nagu ainult juhtuvad. Tulevad eitea miks ja eitea kust. Sa ise oled oma teadvustamata käitumisega sinuga toimuva põhjus. Kui sa teaksid iga oma teo tagajärge, sa ju valiks hoopis teisi tegusid, kas pole? Aga miks sa siis ei tea? Sest sa ei ole teadlik, vaid elad oma elu alateadvuse autopiloodil kulgedes. Nokk kinni, saba lahti.
Enda tehtu pead lahendama ise
Sa oled kohustatud kõigi oma tegude tagajärjed üles korjama, saades nii oma elu ehk karma. Elumustri, mille tõttu su maailm on just selline nagu ta on. Nüüd küsib kindlasti keegi, et kus siis need eelmised elud mängu tulevad. Iidsed käsikirjad kõnelevad: mida oled teinud teistele mõnes varasemas elus, tuleb sul endal läbi elada, vastasel juhul ei saa sa teada, mida sa tegelikult tegid. Kogemust saades inimene õpib. Esimest korda Indias käies mäletan, et tabasin end mõttelt – ükski kristliku uskumuse põrgu pole hirmutavam, kui eeldus, et võin käituda nii kehvasti, et sünnin järgmises elus rikšamehena Delhis. Usk, et keegi teine meid mingil põhjusel lunastab, ongi paraku usk. Miks ta peaks? Märksa loogilisem on, et kõigi meie tegude tagajärjed peame lahendama ise.
Elu põhiseadus panigi su sündima just sellisesse perre, sellisesse ümbrusesse, just sellesse kultuuri, riiki ja võimalustesse, kus sa just praegu oled. Sa lõid kunagi põhjused, nüüd pead vastu võtma tagajärjed. See, et sa neid ei mäleta, pole vabandus, elu põhiseadus toimib vääramatult ja ajaüleselt. Sündides hakkad esimesest elutuksest alates endasse vastavalt varemloodud tagajärgedele uusi põhjuste-tagajärgede ahelaid kujundama. Laed sel viisil end täis mustreid, mille abil hiljem kogu oma elu vormid. Sel viisil puutud läbi oma praeguse elu kokku sündmustega, mida põhjustasid eelmises elus, ise seda teadmata. See teadmine annab ehk tausta mõistmaks, miks ellu tulevad just need katusmused, raskused, probleemid ja pinged. Andmaks sulle kogemuslikku mõistmist, kuidas mingi olukord “maitseb”.
Teadlik vabanemine tegude tagajärgedest
Tavamõistes oleks elu nagu väljapääsmatu olukord, mille etteantusi sa muuta ei saa. Ent taibates, kuidas põhjuse ja tagajärje ehk karma seadus toimib, saad hakata teadvustama oma tegevusi ja looma selle läbi soovimatute asemel soovitud tagajärgi. Kõige lihtsam viis on teha halva asemel head, et sind ootaks vähemalt tulevikus head asjad. Joogid ütllevad, et spetsiaalselt on loodus sättinud asjad niimoodi, et igal inimesel on võimalik end vabastada oma tegude tagajärgedest. Paraku aga ei suuda me hallata isegi ühe päeva raames, mis tagajärgi me oma tegudega põhjustame. Karma mõistmiseks pole eelmiste elude uurimine üldse vajalik. See, mida sa praegu elad on su konkreetsete põhjute ja tagajärgedega elu. Siin ja praegu. Seda mis oli, ei saa enam muuta. Seda mis tuleb aga saab – just siin ja praegu reaalseid teadlikke igapäevaseid valikuid tehes.
On jämedakoelist karmat, mis on silmnähtav – su iseloom näiteks. Aga ka peenemakoelist, mida sa ei märka, kuid mis seda salakavalamalt alateadvusest välja imbudes su tulevikku tagajärgi toodab. Soovides oma tulevikku muuta, peab õppima kõigepealt märkama ja siis soovimatut vabastama. Oma peaga sa seda paraku ei tee. Meie kultuuris pole teavet karmast, veel vähem siis karmast vabanemise viisidest. Praktilist elu mõjutav peab olema praktiline, et tulemus oleks käega katsutav. Usk siin ei aita. Vahet pole, kas sa usud pattude lunastust, reinkarnatsiooni või oled ateist – karma toimib. Seda ei saa vaidlustada, sest kõigil põhjustel on tagajärjed ja vastupidi.
Iga detail sinu reaktsioonidest maailmale ongi sinu karma. Kui jõuad oma sisemaailma mõistmiseni, märkad, et su nn väline elu koosneb sinu sees toimuvatest protsesidest. Saad soovimatust vabaneda, kui õpid ära, kuidas teadlikult endast vabastada sinu karmat käivtavad emotsioonid ja mõtemustrid. Elu on väga ilus, kui takistavat karmilist kilakola sinus ei ole.
