Me kõik teame viikingeid ja nede Norrast alanud avastusretki. Aga kui paljud meist teavad, et just Lõuna-Norras asub Põhja-Euroopa suurim hulk pronksiaegseid kaljujooniseid ja mõistatuslikke kiviringe?
Norra minnakse enamasti uurima selle pikliku riigi põhjaosa maalilisi fjorde. Lõuna-Norra, eriti Oslo ja selle ümbrus ei haaku tavaliselt millegi eriliselt vaatamisväärsega. Odavlennufirma teeb aeg- ajalt imeodavaid pakkumisi Oslosse ja siin tasub olla tähelepanelik. Sest maandutakse mitte Oslos endas vaid Rygges. Väikelinnas, millest vaid paarikümne kilomeetri kauguselt algab Norra üks põnevaim vaatamisväärsus, Iidsete Tee (Olditsruta), mille mõnekümnel kilomeetril on ilmselt Euroopa suurim hulk korralikult tähistatud ja infotahvlitega varustatud 3000-4000 aastaseid ülipõnevaid muistiseid. Seega just üks paras seikluslik nädalalõpuretk.
Piknikule esiajalukku
Parim viis neid paiku avastada on rentida auto. Me kõik teame, et Norra on kallis riik. Mis omakorda tähendab, et ühiskondlikku transporti pole palju ja seegi on kallis. Iga iidse kivi juures see vähene transport paraku ka ei peatu. Samas pakub lennufirma koostöös autorendifirmaga Hertz väga normaalse hinnaga pisikesi autosid, millega nii aega kui raha kokku hoida. Hertzi Eesti kontoris makstes saab lisasoodustusi, seega soovitaks lausa Eestist ette ja just mingi pisikese ökonoomse auto. Sest naljalt üle 70 km tunnis sõita neil teedel ei õnnestu. 
Meil läks korda sõita 3 päeva pikki ringe kulutades kütusele sealsete hindadega vaid 15 eurot. Auto annab võimaluse ka peatuda kohalikes väikelinnades kodumajutustes, mis võivad osutuda toredaks tutvuseks selle heaoluriigi inimeste eluga. Poest ei pea sel juhul ostma muud kui juua ja soovi korral ka kuulsat norra lõhet – see on ainus artikkel, mida Eesti hindadega harjunud inimesel tavalisest supermarketist ostes “jõnks läbi ei käi”. Muide kõigi vaatamisväärsuste juurde on Norra püstitanud toredad piknikulauad ning kohvikuid ei pruugigi kõikjal kohe silma hakata. Kohapeal on näha, et ka norrakad puhkavad ise sõites karavanautodega, piknikuvarustus kaasas. Ja seda ka veel, et kõigi muististe külastamine on tasuta.
Alustada tasuks Solbergtårnet’ist. Tegu on muljetavaldava rajatisega. 30 meetri kõrgune torn, millel on 9 korrust on näide sellest, kuidas üks heal järjel riik väärtustab omaenese ajalugu. Torni juurde viib tee, kus on piltidena seinal kujutatud Norra varasemaid ajaperioode. Torni kõrgus on muide oluline, igal korrusel viitab märge seinal, mitu tuhat aastat tagasi veetase just selle korruse kõrgusel oli. Nii et torni tipp tähistab ajaloo vanimat perioodi. Tippu viib lift, uksed avanevad automaatselt ning see kõik on tasuta, isegi mingit silmnähtavat valvurit pole. Piknikulisi ootavad lausa linadega kaetud lauad ja puhas tualett. Tule ja tunne huvi meie maa iidseima aja loo vastu!
Ülemisel korrusel on panoraamis akende äärde tähistatud kõik lähikonna olulisimad kaljujoonised. Eestikeelne sõna ei anna tegelikult selle taiese olemust õieti edasi inglise keelne rock carving ütleb selgelt, et pildid on kaljuse uuristatud, mitte lihtsalt joonistatud. Punase värviga, nagu piltidel paistab, hakati jooniseid üle värvima kaasajal, et hõlbustada muinaskujutiste leidmist hallil kivil. Neid pilt-uuristisi peaks ümbruskonnas olema 450 ümber, tähistatud on vaid mõnikümmend olulisemat. Põnev otsinguretk võib peale tornikaardi uurimist alata!
Jumalikud seisundid
Mõnisada meetrit tornist on otse kellegi kodumaja vundamendi all kaljupaljandil esimesed kaks suurepärast “kaljupannood”. Siin võib näha esimesi päikeselaevadeks ristitud laevakujutisi aga ka mõistatuslikku tiivulise inimese pilti. Meile, kes me oleme harjunud lugema lineaarselt kulgevat kirja, mis tähistab hääldatavaid sõnu, on raske mõista muistsete piktogrammide abil jutustatud lugusid. Ilmselgelt “loeti” neid tantsides ja lauldes ning nende kaudu elustusid vanimatest vanimad legendid. Lendav inimene ei kujuta seega muud kui – seisundit. Ehk siis šamaani oma rännakul läbi pühade lugude maastike.
Veidi edasi sõites jääb Hornnesi juures tee äärde lausa 22st laevast koosnev armaada. Laevad muide on autentsed, taolistega sõitsid muistsed merelised siinsetel aladel pikki vahemaid. Palju tähelepanu pälvivad kaasaja inimeste jaoks “erootilised” eregeerunud suguelundiga meeste kujud veidrates “hõljuvates” poosides. Taaskord – jutt ei käi otsesõnu võetavast viljakusmaagiast vaid universumiga “ühtes” oleva šamaani seisundist. Seksi on nimetatud jumalikkuse eelmaitseks, seega kirjeldati “kõva riista” kujundiga mitte mehe füüsilist olekut vaid tema vaimset kogemust.
Laevadel, mis viivad hingi “päikeseloojangu maale” on vasteid paljudes mütoloogiates. Isegi kuulus skandinavistika professor J.R.R. Tolkien lasi haldjatel inimeste ajastu saabudes laevadega päikseloojangu suunas Hallidesse sadamatesse lahkuda.
Megaliitide matemaatika
Metsane küngas nimega Gunnarstorp peidab endas piirkonna suurimaid megaliite. Püstkivide ringid mäenõlval tähistavad protsessiooniteed mäe tipuosas – pole vist palju vanu rahvaid, kelle jumalad ei elanud mägede tippudes – asuva inimesest pikematest kividest ringini. Paraku pole kiviring tervikuna säilinud. Siit on leitud põletusmatuste jälgi. Ju oli tegu müütilise väravaga teispoolsusesse, kustkaudu taheti si
itilmast lahkuda. Suurest kiviringist märksa huvitavam objekt pole väliselt pooltki nii imposantne. Tegu on samuti väikeste kividega täidetud ringiga, mis aga sambla alla mattuma hakkab. Vaid juuresolev infotahvel anab teada, et tegu on iidseima päikesetempliga, mis kujult sarnaneb kaljujoonistel kujutatud päikeseringidega. Taolisi kiviringe kutsuti kohalike hulgas ka tingsteder, ehk paigad, kuhu tuldi kokku eriti tähtsate asjade otsustamiseks ja kohtumõistmiseks. Selle ümbert metsast leiab palju meie Kääpa alal olevatele sarnaseid matmiskünkaid ehk kääpaid. Seega on siin teispoolsusse saadetud inimesi mitmel erineval moel – nii maapinda sängitades kui põletades. Ehk siis ritualid võisid muutuda, kuid paiga olulisus jäi.
Teine sama vägev kultuspaik asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Hunnis, kus mäenõlval on päris hästi säilinud tervelt 9 iidset kiviringi. Enamus neist koosnevad 12 kivist. Seega on pühad numbrikombinatsioonid, näiteks 9 kui transformatsiooni ehk ülemineku arv (1+8 ehk oktav, 9×12 on muide 108) märksa vanemad kui meie numbreid kirja panna oskav tsivilisatsioon.
Hunni kiviringidest edasi liikudes leiab uurija end kivikalme ehk moundi juurest. Mäetippudel
e on gigantseid kivikuhje end jumalatega “sugulasteks tunnistada soovivate” valitsejate jaoks kuhjatud samuti üle terve maailma eri kultuurides. Sealt veel edasi jõuab kantsimäele, kust avaneb suurepärane vade ümbritsevatele põldudele ja asulatele. Siia pagesid muistsed inimesed “jumalate selja taha” kui merelt oli paista võõraid purjesid hulgal, mis võis neile ohtlikuna tunduda. Tänagi seal tipul jalutades on kohati tunne, et kohekohe pistab kuskilt kaljude vahelt pea välja mõni sõbralikumat sorti troll, kellega müüdid seda mäge ka seovad.
Kuigi oli pööripäevanädalavahtus, olime kõigis neis erilistes hästihooldatud ja tähistatud paikades praktiliselt ainsad turistid. Loodetavasti julgeb nüüd nii mõnigi veel suvel neid erilisi, meie ajalootraditsiooniga nii seotud paiku uudistama tulla.
