Miks on emotsioonid nii tähtsad?

Enamasti me ei teadvusta, mis jõud meie elu igapäevaselt tegelikult juhivad. Praktilise teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido paneb su hetkeks vaatama enda sisse, laskma silme eest läbi, mida iga päev teed ja selle valguses mõistma, kui palju ja mis suunas emotsioonid tegelikult juhivad just sinu elu.

 

Kas tead, mis asi on teadlikkus? Lihtsamalt öeldes, et ma tean, mida ma teen, mitte ei mõtle sellele, vaid tean ja teen. On taipamine, ahhaa-elamus sulle tuttav kogemus?

Kui paned need kaks – teadliku tegutsemise ja taipamise – kokku, siis saad teguviisi, mis ei ole emotsionaalne. Selle kohta ütlengi, et sa kasutad teadlikkust. Need on erilised hetked sinu elus, emotsiooni samal ajal ei esine. Emotsioon võib tekkida hetk hiljem, liituda. Kuna see kõik käib väga kiiresti, ei erista sa enamasti, kuidas see toimub ja tänu sellele ka ei mõista, miks just nii toimub.

Kuna taipamisel ja teadlik olemisel puuduvad emotsioonid, ei ole nad ka sinu elus tavapäraselt juhtivad jõud. Kõik ülejäänud hetked sinu elus on emotsioonide poolt juhitud. See pole mitte ainult sinuga nii, emotsioonid on kogu inimkonna suurim sõltuvus.

Kui sa liidad kokku enda taipamised, mis sul päeva jooksul tekivad või teadlikud teod, ükskõik millised nad ka ei oleks, siis sa saad teatud osahulga. Vaadates seda osahulka ülejäänud elutegevuste osahulgaga võrredes, saad sa oma protsendi – emotsioonidest mõjutatud elu osa. See on suur – on nii? See on väga suur. Nüüd kui oled seda mõistnud, tahaks anda sulle kindlust juurde. Ma ei ole ju kohtumõistja, hindaja, kas su emotsioon on hea või halb, on seda vaja endale hoida või ei ole vaja hoida. Ma küsin sinult hoopis: „Kas emotsioonid on arukad?“

 

Emotsioonid versus arukus

Arukus ei tähenda arutlemist või mõtlemist. Arukus tähendab jällegi sedasama taipamise, seoste mõistmise hetke, aga ka seda teadlikku tegutsemise aega, kui sa tead, mida sa teed. Oled nõus, et mõismine mida ja miks teed, on arukus? Nii, et kas siis emotsioonid on arukad või mitte?

Vaata korraks enda emotsioone. Võid vaadata ka teiste omasid. Lõviosa inimeste elust kulgebki mittearukate emotsioonide juhtimisel. Selle mõistmine on võib olla pisut ehmatav või isegi hirmutav. Nüüd ma küsin sinu käest: kui sinu elu juhivad arutud emotsioonid, siis kas mitte just seetõttu polegi sinu tegevuste tulemuseks just see elu, mis sul täna on?

Seega oskus mittevajalikest emotsioonidest vabaneda annab sinu ellu juurde rohkem arukust, rohkem teadlikkust. See omakorda tähendab, et sa saad oma elu rohkem ise teadlikult mitte ainult elada, vaid ka kujundada ja muuta. Kui sul on täna tunne, et sa oled väga sõltuv kellestki teisest või oled sõltuv näiteks enda erinevatest ihadest, tugevatest, väga tugevatest emotsioonidest, siis kujuta ette näiteks sellist võimalust, et nende kiindumuste ja ihade asemel on nüüd arukus.

Emotsioonid ei ole ei head ega halvad. Emotsioonid lihtsalt on. Ladinakeelne sõna emovere, millest on tulnud sõna emotsioon, tähendab liikumapanevat jõudu. Iga emotsioon sunnib sind midagi tegema. Kui sul tuleb peale tusatuju, siis ta sunnib sind tusatsema ja olles tusatujus, juhib see emotsioon sinu elu selliselt, et sa näiteks ei tee ega isegi märka rõõmu pakkuvaid asju. Sa teed seda ja ainult seda, mida see emotsioon sunnib sind tegema. Kui sa oled näiteks õnnelik, see on ka emotsioon, siis selle emotsiooni ajel teed sa ju hoopis midagi muud võrreldes tusatujuga. Sa ei tee ju kunagi rõõmus olles midagi sellist, mida teed vihastades.

Kokkuleppelise mõjuga loodusjõud

Emotsioonid iseenesest on teatud liiki loodusjõud. Sellised natuke arutud loodusjõud, kuid see-eest vitaalsed, väga elavad ja just oma vitaalsuse tõttu sinu elu juhtivad. Lisaks sellele, et neil on võime juhtida sinu elu, on sinu emotsioonid suutelised mõjutama ka teisi.

Lähtuvalt ühiskonnas kehtivatest reeglitest on kokku lepitud, et ühed emotsioonid on oodatud ja teised ei ole. Mõned öeldakse olevat head ja mõned halvad. Nii, et emotsioonide nö positiivne ja negatiivne tähendus tuleb välja justnimelt sellest, kuidas nad väljenduvad, ehk mida nad teevad, ehk siis mida teeb inimene nende kaudu.

Enamasti on kokkuleppe küsimus, kas konkreetne emotsioon on hea või halb.

Erandiks on ehk otsesõnu hävitavad emotsioonid, mille tagajärjed on otseselt kahjustavad emotsiooni tundjale ja teda ümbritsevatele inimestele. Näiteks emotsioonid, mis viivad vägivallani.

Ühiskonnas kehtivad teatud eetikareeglid, mis on kokkuleppelised justnimelt emotsioonide vallas. Igas kultuuris kehtib teatud kindel kokkulepitud emotsioonide hindamine. Selline emotsioonide hinnanguline manageerimine on vajalik. Ta peab olema välja töötatud ühiskonnas, kus emotsioonid on dominantsed. Aga nad ju domineerivad mitte ainult meil, vaid igal pool, kõikidel maailma inimestel, kes ei ole nendega spetsiaalselt tegelenud.

Kogu meie elu on just emotsioonide poolt kujundatud. Kui sa vaatad majandust, poliitikat, ükskõik milliseid ühiskonnas olevaid tendentse, ka need on kõik tegelikult emotsioonide poolt juhitud. Kui siia liita nüüd emotsioonide mittearukuse osa, siis võid aru saada, miks meie elu planeedil Maa, ükskõik mis kolkast me ka ei räägiks, ongi selline nagu ta on. Ühiskonda ei ole võimalik muuta, muutmata vastavaid emotsionaalseid tendentse.

Oled kuulnud pommiga inimestest, kes lõhkavad ennast teiste seas? Mis neid juhib? Miks nad teevad seda? Arvatakse, et usk. Oled näinud mõnda usklikku, kellel poleks vastavaid emotsioone? Aga kujuta ette, et need emotsioonid saaks lihtsalt ära kustutada. Kuidas tundub, kui palju oleks siis enese lõhkajaid? Arvatavasti oleks nemad elus ja paljud teised ka.

Kõik religioonid muuseas põhinevad samamoodi emotsioonidel. Mitte niivõrd uskumisel kellessegi või millessegi, vaid emotsioonidel.

 

Emotsioonid ja tervis

Sinu füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Vastavalt sellele emotsioonile, mis sul on, muutub sinu füüsilise keha biokeemia. Aga biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses igasuguste füsioloogiliste protsessidega.

Oled ju kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks emotsioonideks? “Ta ütles mulle nii mürgiselt,” öeldakse. On ka olemas teatud emotsioonid, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Oled pannud tähele, et inimesed, kes näiteks pikka aega kannatavad depressiooni all, vananevad hästi kiiresti? Kuidas see juhtub? Muutuseid, mis toimuvad nende füsioloogias, füüsilisel tasandil, põhjustab teatud emotsioonide pikaajaline kogemine. Keha on olukordade muutumisega väga kiirelt kohanev. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima. See tõestab kõige silmnähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.

Kas tead mõnd inimest, kellel on üleöö juuksed halliks läinud? Ega juuksed iseeneslikult ju värvi muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis me näeme, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt me ei keskendu emotsioonidele, ütleme, et tal oli mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita ilma sinus sündmusega resoneeruvate emotsioonideta sellist muutust. Nii, et emotsioon on antud näite puhul hallide juuste tekkimisega seotud. See on otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel.

Rääkimata sellest, et emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb” – ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Füüsilisele kehale emotsioonide kaudu ohtlikuks tunnistatud olukordades tekib väga huvitav nähtus. Siseorganid tõmmatakse kokku, seejärel pressitakse veri perifeeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust läbi vere kaudu liikuvate toitainete. Aju suured poolkerad lülitatakse välja, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju, selleks, et reageerida võimalikult kiiresti. Reageerimiseks ei ole mõelda vaja, piisab impulssidest. Seega hirmu korral juhindud sa emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.

Nii, et emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamus füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonide poolt. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on sinu elus väga sagedased, sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt. Nii, et igale ühele on kirjutatud näkku, mis emotsioonid on tema elus prevalentsemad.

Hea uudis on see, et emotsioonisõltuvus on ravitav. Emotsioonide tekitatud haigused samuti. Mitte emotsioone alla surudes – seda ei tohi teha – vaid neid teadlikult vabastades. Ma õpetan seda Teadliku Muutuse Kunsti kursustel.

Kui sa vabaned teatud emotsioonidest, siis tänu sellele, et füüsiline keha on täiesti autonoomne ehk ta saab ise hakkama ka ilma emotsioonideta, siis füüsiline keha korrastab enda füsioloogilised protsessid. Keha teeb ennast ise korda, kui teda ei ruineerita pidevalt mingite krooniliste emotsioonidega. Kui see näide tuua füüsilisse maailma, siis näiteks, kui sa süstemaatiliselt, tahtlikult ei jäta oma sõrme igal hommikul ukse vahele, siis ta saab sul terveks. Muidugi kui sõrm pole lootusetult vigastatud. Kui sa ei jäta oma elu iga päev mingite emotsioonide surve alla, saab see korda.

Põhjalikumalt loe Ingvar Villido raamatust “Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus”

 

Lisa kommentaar